Leiba, teravilja ja kreekereid ei pruugi te pidada teradeks, kuid loomulikult on nende toodete peamine koostisosa teravili või jahuks rafineeritud teravili. Nagu teraviljad, on ka leib, teraviljad ja kreekerid süsivesikuid sisaldavad toidud – üks leivaviil võrdub ühe süsivesikute valikuga või 15 grammi süsivesikutega.
Kliisid, idusid ja endospermi sisaldavad täisteratooted on tervislikum valik ning see kehtib ka leiva, teravilja ja kreekerite kohta. Täisteratoodete valimine ei muuda süsivesikute sisaldust, kuid võib aeglustada mõju vere glükoositasemele. Veelgi olulisem on see, et täisteratooted aitavad alandada kolesteroolitaset, vähendavad vererõhku ja annavad rafineerimisprotsessis kaotatud toitaineid.
Suurem probleem leivas, teraviljas ja kreekerites olevate teradega on aga lisatud koostisosad - eriti rasv, sool või suhkur. Teraviljad on lisatud suhkru poolest kurikuulsad, kuid paljudes tervisliku välimusega granola teraviljades võib poole tassi portsjonis olla 6 või enam grammi rasva. Ja kreekerid oleksid ilmselge koht, kus jälgida soola liigset naatriumi.
Õnneks on neil toodetel peaaegu alati toitumisalaste faktide silt ja teil on lugemisprillid. Kõigepealt kontrollige portsjoni suurust ja süsivesikute kogusisaldust; siis vaata grammides suhkrut üldsüsivesikute all ja lõpuks naatriumi kohta. Kõigis neis toodetes on tavaline näha suhkrut, kuid kui süsivesikute kogusisaldus ületab 30 protsenti, muutub see magustatud tooteks.
Kindlasti on ruumi leiva, teravilja ja kreekerite lisamiseks oma toitumiskavasse. Väärib märkimist, et paljud neist toodetest on rikastatud vitamiinidega – Ameerika Ühendriikides on leiba rikastatud niatsiiniga alates 1930. aastate lõpust ning sageli on näha C-vitamiini, D-vitamiini, foolhapet ja mitmeid B-vitamiini, sealhulgas B12-vitamiini. mis taimetoitluses sageli puudub.
Õhukeste viiludega täisteraleib sobib hästi võileibadeks, sest 20 grammi, enam-vähem süsivesikute eest saab kaks viilu. Üks võileib vajab ju kahte viilu leiba.