Lehma-, kitse-, lamba-, vesipühvli-, jakki-, kaameli-, isegi põhjapõtrade ja hobuste piimast toodetakse üle maailma tuhandeid erinevaid juustusorte. Olenevalt riigist võib sellel iidsel toidul olla märkimisväärne kultuuriline, toiteväärtus ja majanduslik väärtus. Kuid juustu valmistamine taandub mõnele põhietapile:
Soojendage piim temperatuurini ja lisage juuretis.
Piima soojendamine 77–100 kraadi Fahrenheiti järgi simuleerib looma kehatemperatuuri, mis aktiveerib starterkultuuri. Starterkultuur hapestab piima, suurendades kasulike bakterite populatsiooni.
Starterkultuur toimib piimas sisalduva laktoosi (loodusliku suhkru) kääritamisel ja selle piimhappeks muutmisel. Kui pH on piisavalt madal, suudab piim hüübida.
Lisage koagulanti, näiteks laap.
Laap on ensüüm, mis esineb looduslikult noorte närimisimetajate (tuntud kui mäletsejaliste) maos. Traditsioonilise laabi asemel kasutavad paljud juustutootjad praegu mitteloomset laabi. Vedelat piima saab kalgendada ka ainult hapestamise teel, nii valmivad mõned pehmed toorjuustud.
Küsige oma juustumüüjalt laabitüüpe, kui teil on toitumiseelistus.
Vormi ja vormi kohupiim ning nõruta vadak.
Pärast kalgendamist (2. etapp) piim hangub ja seejärel lõigatakse, segatakse ja sageli kuumutatakse, et moodustada õige suurusega kohupiim. Seejärel võetakse kohupiim kühvliga kokku või lõigatakse ja kantakse perforeeritud vormidesse, mis määravad juustu lõpliku kuju.
Vadak on vedelik (peamiselt vesi ja valk), mis jääb pärast juustu tootmist alles. Mõned juustud, näiteks ricotta, on traditsiooniliselt valmistatud vadakust.
See, kuidas kohupiima töödeldakse, on sellest saadava juustu jaoks ülioluline. Üldjuhul mida väiksemaks kohupiim lõigatakse, seda rohkem see vadakut väljutab. Ja kui kohupiim on virnastatud (nagu cheddaringi protsessis), väljutab raskuse surve rohkem vadakut. Ka kohupiima keetmisel eraldub rohkem vadakut. Pehme ja kleepuva juustu valmistamiseks tuleb kohupiim jätta tükeldamata ja seda õrnalt käsitseda – tavaliselt käsitsi vormides. Vastupidine kehtib kõvemate juustude puhul, millest tuleb niiskust väljutada.
Soola juust.
Sool mängib juustu tootmisel mitut võtmerolli: see aeglustab ensümaatilist aktiivsust, parandab maitset, hoiab soovimatud organismid juustust eemal, pärsib bakterite kasvu ja aitab moodustada koort.
Laage juust.
Laagerdamise käigus tekib koor (v.a toorjuustud). Laagerdumine peab toimuma kontrollitud keskkonnas, kindlas temperatuuri- ja niiskusvahemikus, mis vastab sellele juustutüübile.