Laste õpetamine Montessori kasvatusmeetodi järgi

Montessori kasvatusmeetod keskendub laste arenguks parima keskkonna loomisele, andes lastele võimaluse ennast kõige terviklikumalt arendada.

Kui olete väsinud vanadest ja igavatest, teooriarohketest õppemeetoditest, mis ei väsi ainult lapsi, vaid ka täiskasvanuid, võiksite õppida Montessori meetodit. Kuna seda meetodit on lastele palju kasulikke, toetavad ja rakendavad seda praegu paljud inimesed.

Mis on Montessori kasvatusmeetod?

Montessori on õppemeetod, mille on välja töötanud dr Maria Montessori . See on pedagoogika, mis põhineb lapsekesksusel läbi laste teaduslike vaatluste sünnist kuni täiskasvanueani. Klassi tulles on lastel vabadus valida ja olla õppeprotsessis loov, õpetaja pakub aga lapse eakohaseid tegevusi. Lapsed töötavad rühmades või iseseisvalt, et uurida teadmisi ümbritsevast maailmast ja arendada oma maksimaalset potentsiaali.

Alushariduse lähenemisviis põhineb lapse vaatenurgal, kui ta soovib õppida ja õppida hästi ettevalmistatud keskkonnas. See haridusmeetod on ka lähenemine laste füüsilise, suhtluse, emotsionaalse ja kognitiivse seisundi igakülgsele hindamisele.

7 eelist laste õpetamisest Montessori meetodi järgi

1. Keskenduge peamistele arenguetappidele

Õppekava keskendub eelkõige 3–5-aastaste laste olulistele arengu verstapostidele. Nooremad lapsed keskenduvad suurte lihaste juhtimise oskuste ja keele harjutamisele. 4-aastastele lastele saab tutvustada nii motoorseid oskusi kui ka igapäevaste tegevuste sooritamist nagu kokkamine, maalimine ja käsitöö tegemine. 5-aastaselt laiendavad lapsed oma kogukonnakogemust väljasõitude kaudu.

2. Julgustage koostööd tegema

Montesorri meetodi rakendamisel ei viibi õpetaja klassiruumis, vaid õpilased on need, kes otsustavad, kuidas päeva tegevused toimuvad. See julgustab neid ideid jagama ja suuna leidmiseks koostööd tegema. Klassiruumis õpivad lapsed elukeskkonna mõjudest austama kõiki ja looma kogukonna loomise tunnet.

3. Lapsekeskne

Selle meetodi puhul õpivad õpilased õppekava, mida õpetatakse ja koostatakse iga lapse konkreetsetest vajadustest ja võimetest lähtuvalt. See võimaldab lastel uurida ja õppida oma tempos ja reeglites. Õpetajad ei võrdle lapsi ega anna konkurentsivõimelisi saavutusi laste ja teiste laste vahel, mistõttu tunnevad lapsed tundi tulles rõõmu.

Kõik klassiruumis on alati lapse käeulatuses. Lauad ja toolid, raamaturiiulid, mänguasjakapid on lastele sobiva suurusega, et nad saaksid mugavalt istuda ja kaasa võtta kõike, mis neile meeldib. Lisaks mängivad vanemad lapsed ka väiksemate lastega, nii et üksteiselt õpetamine ja õppimine tuleb ka klassikaaslastelt.

4. Lapsed õpivad ennast distsiplineerima

See kasvatusmeetod võimaldab lastel ise valida, milliseid tegevusi nad iga päev teha tahavad ja millal iga tegevust teha. Kuid sellel õppemeetodil on siiski kindlad põhireeglid, mida õpetajad ja õpilased peavad järgima. See keskkond õpetab lapsi järk-järgult  harjutama distsipliini  ja arendama olulisi oskusi, nagu keskendumisvõime ja enesekontroll.

5. Klassikeskkond õpetab lastele korrastatust

Kõik klassiruumi objektid on riiulitel õiges asendis. Kui laps on tegevuse lõpetanud, peab ta esemed õigele kohale tagasi panema. See korratunne aitab hõlbustada õppimist, enesedistsipliini ja rahuldab lapse kaasasündinud vajaduse korrastatud keskkonna järele. Korralikes kohtades töötades või mängides saavad lapsed vallandada oma loovuse ja keskenduda täielikult õppeprotsessile.

6. Õpetajad loovad soodsad tingimused laste kogemusõppeks

Klassiruumis tegutseb õpetaja juhendajana, luues lastele tingimused õppimise vabaks kogemiseks, mitte ei otsusta, kuidas lapsed seda tegema peaksid. Samuti hoolitsevad nad selle eest, et kogu klass järgiks põhireegleid ja julgustavad õpilasi kodutöid tegema, kuid ei sega tunni tempot.

7. Õppige looma loomingulist inspiratsiooni

Kuna lastel on vabadus valida oma tegevusi ja töötada oma reeglite järgi, on loovus klassis alati julgustatud. Lapsed töötavad sageli ülesannete kallal pigem protsessist saadava rõõmu kui lõpptulemuse pärast, nii sünnib loominguline inspiratsioon.

Lisaks julgustab kokkupuude erinevate kultuuridega lapsi avardama oma mõtlemist maailmast ja lahendama probleeme mitmel viisil.

Montessori kasvatusmeetodi põhimõtted

1. Laste austamine on esimene põhimõte

Austus väikelaste vastu on selle haridusliku lähenemisviisi kõigi põhimõtete aluseks. Õpetajad või juhendajad peavad näitama üles austust laste arvamuste, lahkuse ja aususe vastu. Täiskasvanud peaksid kuulama laste arvamusi, toetades samal ajal lapsi iseseisvalt töötama või õppima, lähtudes motost "õppige lastelt, et lapsi paremini õpetada". Oma valikuid tehes saavad lapsed arendada edukaks õppimiseks vajalikke oskusi ja võimeid ning kasvatada positiivset enesehinnangut.

2. Lastel on oskus teadmisi ise vastu võtta

Laste meeled on alati õppimisvalmis ja innukad. Lapsed omandavad uusi teadmisi ümbritseva keskkonna kaudu. Selle meetodi looja Montessori usub, et lastel on võime ise õppida. Kuigi üldiselt arvatakse, et inimesed omandavad teadmisi oma aju kasutades, õpivad lapsed tegelikult palju otsese või kaudse kontakti kaudu.

Näide: Kui räägite lapsega iga päev tema emakeeles, õpib ta kiiresti oma emakeelt rääkima.

Lisaks saavad lapsed päringu kaudu iseseisvalt õppida. Õpetajad või vanemad peaksid julgustama lapsi ise õppima ja uurima, kui nad õpetavad lastele seda meetodit, tutvustades klassiruumis uusi esemeid ja mänguasju, julgustades lapsi nuputama, kuidas neid kasutada.

3. Tundlikud perioodid on õppeprotsessis alati olulised

Paljud eksperdid usuvad, et lapsed saavad tundlikul perioodil teatud asju kergesti õppida. Sel perioodil hakkavad lastel olema tugevamad vastuvõtlikud võimed, kuid see kestab vaid mõnda aega. 

Lapsi sel viisil õpetades jälgivad õpetajad või juhendajad lapsi tähelepanelikult tagamaks, et lapsed saavad sel tundlikul ajal täielikku toetust ja neil on parimad õppimisvõimalused.

4. Lapsed õpivad kõige paremini, kui õpikeskkond on hästi ette valmistatud

Haridusmeetodis õpivad lapsed keskkonnas, kus on palju ressursse ja võimalusi aktiivõppeks ning vabadus uurida ja proovida. Õpetajad saavad lapse aktiivsustrende jälgides luua lastele parima keskkonna. Õpetajad on need, kes hoolitsevad selle eest, et lastele vajalik oleks tagatud ja kergesti kättesaadav.

Kuidas Montessori haridus lapsi toetab?

Montessori meetod peres toetab lapse õppimist sünnist kuni keskkoolini, lisaks toob see kasvatusmeetod lastele iga konkreetse etapi kaudu palju kasu:

1. Sünnist kuni 3-aastaseks saamiseni

Pakkuge turvalist mängukeskkonda, mis on täis potentsiaali teie lapse vaimu ja keha turgutamiseks.

Aidake lastel usaldada ennast ja oma maailma.

Laste varajane selle kasvatusmeetodi järgi õpetamine aitab lastel rahva ette astudes enesekindlalt tunda.

Arendada jäme- ja peenmotoorika ning keeleoskuse koordinatsiooni.

Loo võimalusi iseseisvuse kasvatamiseks igapäevaelus või tööl.

2. Lasteaia vanus

Koolieelse lasteasutuse õpetajad õpetavad lapsi metoodiliselt, soodustades lapse iseseisvuse, raskustega silmitsi seismise ja endale piiride seadmise oskuse arengut.

Edendada suhtlemisoskuste arendamist austuse, selgete ja turvaliste ühenduste ning kriitiliste mõjutuste kaudu.

Võimaluste loomine kujutlusvõimeliseks uurimiseks suurendab enesekindlust ja loovust.

3. Algkooli vanus

Pakkuda lastele võimalusi avastada eeliseid koostööst, kus nende huve toetatakse ja juhitakse õigesti.

Toetab enesekindluse, kujutlusvõime, iseseisvuse arengut mõtlemises ja tegevuses.

Edendage arusaamist oma lapse rollist kogukonnas, looduskultuuris.

4. Keskkooliiga

12–15-aastaste laste puhul toimib ka laste õpetamine Montessori meetodi järgi:

Rõhutab emotsionaalse eneseväljenduse, tõelise enesekindluse ja väleduse arendamist inimestevahelistes suhetes.

Sel perioodil peaksid lapsed võimalikult palju kokku puutuma looduse või talutöödega, et õppida keskkonda kaitsma ja omandada põhilisi eluks vajalikke oskusi.