Minikammid täidavad sama tööd kui värelus, lisaeelisena eraldavad pikad ja lühikesed kiud, tekitades tõelise ülaosa. Nad võivad kammida nii lühikesi kui 2 tolli kiude ja eraldada piisoni või qiviuti jämedad kaitsekarvad lühematest aluskarva kiududest.
1 Kasutage vasakut kätt, et hoida ühte kammi süles, piid ülespoole. Asetage kiud, mida soovite kammida, piide peale.
Veenduge, et otsad oleksid käepidemest eemal.
2Pöörake kammi nii, et piid jääksid kehast eemale.
Nagu ka nipsutamise puhul, võib ka “rasvas” kammida, kuid parem on lukud enne ära pesta. Päikese käes pleegitatud või nõrgad otsad saate kääridega ära lõigata.
3 Tõstke parem kamm üles ja lükake see läbi kiu alla.
Laske kammi kaalul töö ära teha. Kiud kandub üle vasakust kammast paremasse kammi.
4Kui suurem osa kiust on üle kantud, tõmmake jääkkiud vasakpoolsest kammist välja ja asetage see kõrvale.
Villa töötlemisel kiud avatakse ja laotatakse ühtlaseks vatiks. Seejärel rullitakse see vatt, et tagada kõigi kiudude ristumine.
5 Vahetage kammid. Asetage kiudu hoidev kamm sülle ja kasutage kammimise kordamiseks tühja kammi.
Kiudude puhastamiseks peate võib-olla tegema kolm või neli korda.
6Saate kiudu keerutada otse kammi juurest. Hoidke kammi käes, milles te tavaliselt kiudu hoiaksite. Tõmmake kammtehnikat kasutades ratta poole.
Tavaliselt valmistate kiud villa ketramiseks kas käsikaartide või trummelkraasi abil. Kommertstootjad kasutavad sama meetodit, kuid palju suurema kraasi puhul. Kui kiud on pigem kraasitud kui kammitud – nagu kammketramise puhul –, nimetatakse seda heietamiseks.
7 Tõmmake kiud välja, kuni see lakkab kergesti tõmbamast. Pange ülejäänud lühikesed kiud kõrvale.
Kui need on mõistlikult sõkalavabad, võib need kokku kraasida kas käsikaartide või trummelkraasijaga, et saada villast lõnga.
Tõmmamisel tõmbate kiud kiukimpust välja sellise läbimõõduga, nagu vajate valmistatava suurusega lõnga jaoks.